Superkangelane ja Pätu

Superkangelane tuli maalt tagasi ja eks näis kuidas ma kahe lapsega hakkama saan. Ta oli lausa nii kaua ära, et ma unustasin ära kuidas kahe lapsega elu on :D

Ma tean, et see pealkiri on imelik. Tavaliselt on alati teisiti, et ikka vanemad ei tegele lapsega ja istuvad telefonis. Ükskord nägin ise aasta isa, kes oli oma kahe lapsega õues nii 1 ja 3-5 ma arvan. Mõlemad tüdrukud. Isa lobises telefonis ja lapsed tegelesid niisama ja suurem tüdruk otsustas lõpuks kiikuda, aga kuidagi kiigule ei saanud.. see kõne kestis ikka kaua ja kui lõpuks kõne lõppes ja ma mõtlesin, et lõpuks saavad lapse isa tähelepanu ka, siis polnud nii.. see suur tüdruk sai lõpuks kiigule ja ta tiriti kohe kiigult maha et koju minna.. laps hakkas jonnima mis on nii loogiline!!

Igatahes meil on teistmoodi. Mina tahan koguaeg oma lapsega tegeleda õues. Mulle on nii tähtis see meie aeg. Lapse kasvamine ja arenemine on minu jaoks ülimalt oluline ja ma ei taha sellest ilma jääda, sest ta kasvab igapäevaga aina suuremaks ja seda päriselt!!
Kahjuks on minu plika sellises vanuses, et tema tahab kõike ISE teha ja nii ta korrutab koguaeg, ise ise ise.. niiet mul ei lubata enam kiigul hoogu teha või isegi mänguväljakule ronimisse abi pakkuma tulla.. kohe näidatakse näpuga ja minnakse ise.. ma tahan oma beebit!!!

Ma kirjutasin esimeses postituses, et vahest ma ei oska aastasega kohe mitte midagi toas teha. Lihtsalt ei oska ja kuna ma otsisin ideid ja üks idee mulle väga meeldis, siis läksin ma poodlema ja ostma vajalike asju.
See on selline vahva värvide õppimise mäng või värvide eristamise mäng esialgu.. kuigi aastane on veidi väike vähemalt minu aastane ei saa kohe kuidagi aru kuhu miski värv läheb, siis talle meeldib sellega niisama mängida. Tema lemmik mäng on see nüüd!
Igatahes räägin ma nüüd lähemalt.

Vaja läheb:
värvilisi pabereid
kääre
mingeid värvilisi asju (saab ka värvilisesest paberist välja lõigata nt ringe)
mingeid läbipaistvaid topsikuid, karpe

Superkangelane on sellises vanuses, et temal on erinevad tujud, aga Pätu on üldiselt alati selline rõõmsameelne ja mis peamine, ta kuulab peaaegu alati sõna! Eks vahest ikka pahandus juhtub, aga ta on muidu olnud väga tubli tüdruk. Ta kuulab ja on rõõmus. Eile näitas ta ikka tõelist iseloomu. Jonnijuurikas. Ta ei kuulanud ja mitte midagi ei sobinud. Ainult vingus. Ta mängis eile sõpradega ja ei olnud nõus jagama. Tiris kõike ära. Ta ei kuulanud kordagi. Täna ka andis kõrsikuid koerale. Ta teab suurepäraselt, et koerale ei tohi anda ja ta lihtsalt koguaeg annab!
Ma ei tea mis tal juhtunud on, sest tema elu on stabiilne. Tal on oma rutiin ja kõik on hästi. Meil on ikka igapäevaselt uus vahva plaan kuidas oma päeva sisustada. Igapäev on uus seiklus. Mina tegelen temaga ka koguaeg.
Ma tõesti ei tea. Samas võib olla see vanusest ka. Ta hakkab piire katsetama? Ma arvan. Ma loodan et see läheb üle ja ma saan oma inglikese tagasi!

Tere!